Priit Patrael: Ettevõtlusega seotud stressi manageerimine

Meeldib see meile või mitte, siis ettevõtlus ja stress käivad käsikäes.  Õnnestumistele järgnevad läbikukkumised ja võitudele kaotused. Stress tekib ootuste ja tegelikkuse lahknevustest, mis on ettevõtluses pidev reaalsus.

Organisatsioonis liigub stress vertikaalselt: see kandub klientidelt spetsialistidele, juhtidele ja juhatusele – ja sageli ka vastupidi. Pikaajaline stress mõjub laastavalt nii organisatsioonile kui ka selle liikmetele, põhjustades toksilist töökultuuri ja läbipõlemist.

Lahendus ei ole pingeseisundi ignoreerimine ega selle kõrvale (üles, alla) suunamine, vaid stressi manageerimine süsteemselt. On oluline vältida olukordi, kus stress koondub teatud osakondadele või indiviididele kanda, et säilitada tervislik ja toimiv organisatsioonikultuur.

Ettevõtlus ja stress

Stress on organismi loomulik reaktsioon sündmustele, mis nõuavad täiendavaid ressursse ja kohanemist, olgu need sisemised või välised. Stressis ei ole iseenesest midagi halba, aga pidev pinge muutub varem või hiljem kurnavaks ja võib avalduda kõikvõimalike füüsiliste ja vaimsete vaevustena.

Ettevõtlus on oma olemuselt stressirohke, olenemata äriprotsessi etapist – olgu see äri kasvatamine, kahanemine või pikaajaline stagnatsioon. Kogu ettevõtluse tuum on probleemide lahendamine viisil, mille eest keegi on nõus maksma. Midagi lubades tekib teistel osapooltel põhjendatud ootus, et lubatu saab kokkulepitud viisil, ajal ja kujul tehtud. Mida rohkem on osapooli ja mida keerukamad on protsessid, seda suurem on tõenäosus, et lubatu ja tegelikkuse vahel tekib lõhe. Pinge antud lubadusi kokkulepitud viisil täita või erinevus tehtu ja lubatu vahel ongi stressi läte.

Kuidas stressi juhtida?

Stressi me olematuks muuta ei saa, küll aga saame ettevõtluses teha teadlikke valikuid, et minimeerida stressi tekitavaid protsesse ja kontrollida stressirohkete perioodide kestvust.

1. Ootuste manageerimine

Konkurentsi ja ärikeskkonna kontekstis tekib kiusatus lubada parimat, kiiresti ja soodsalt. Kõige lihtsam viis stressi manageerida ongi vähem lubada. Piirates lubadusi on kokkulepitu  saavutamine reeglina lihtsam ja kaasnev pinge väiksem. Trikk seejuures on teha seda, mis lubatud, väga hästi.

Näide: Kliendile sobiva lahenduse eeldab hinnanguliselt 10 päeva. Kui lubame kliendile tähtajaks 14 päeva, siis jätame endale lisa 4 päeva ettenägematute olukordade lahendamiseks. Kui jõuame valmis 10 päevaga, siis reeglina on ka kliendil selle üle hea meel.

2. Mõttelaadi manageerimine

Kogenud ettevõtjad lepivad varem või hiljem, et ettevõtluses on stress „cost of doing business”. Nii nagu ka paratamatus, et kõiki lahinguid me võita ei saa. Me saame keskenduda sellele, mis sõltub meist, ja küsida:

-kas tegutsesime ühiselt kokkulepitud strateegia alusel?
-kas andsime endast parima?
-kas teadvustasime ja proovisime vältida fataalseid riske?

Kui faktidele tuginedes saame neile küsimustele jaatavalt vastata, siis teame, et oleme teinud kõik võimaliku. Vastupidisel juhul saame väärtusliku õppetunni – teadmised ja kogemused, mida järgmiste eesmärkide ja ootuste seadmisel rakendada.

Näide: Kahekümnendate eluaastate alguses autobrändi esinduses töötades jäi mulle meelde varuosade ostujuhi sagedalt kasutatud väljend, mis tollal mind ärritas ja millest ma siis veel päriselt aru ei saanud: „kui kiire läheb mööda, siis on aega küll“. Olgu olukord kuitahes ajakriitiline ja tõsine, ühel hetkel see kriitilisus möödub. See annab meile võimaluse seada uued strateegiad ja tähtajad, sest varasemad prioriteedid kaotavad aktuaalsuse.

3. Hooajalisuse manageerimine

Suur osa ettevõtteid töötab hooajaliselt, kus aktiivsemad perioodid, näiteks jaekaubanduses ja B2B-teenustes, on tihti hooaja vahetused – kevad ja sügis. On valdkondi, nagu turism, kus kõrghooaeg koondub suvekuudele, ning ka vastupidiselt ettevõtteid, mis teenivad suurema osa tulust talvel. Stressi tase on reeglina kõrgem hooajalisel ja madalam hooaja välisel perioodil.

See dünaamika võimaldab ettevõtte juhtidel meeskonnale selgelt kommunikeerida, millal on oodata suuremat töökoormust, kui kaua pingelised perioodid kestavad ning millal on parim aeg puhkamiseks, enesetäienduseks, protsesside korrastamiseks ja arendustegevusteks. Selgelt defineeritud hooajalised ja hooajavälised perioodid aitavad meeskonnal stressirohketeks aegadeks paremini valmis olla.

Kokkuvõtvalt

Stress on ettevõtluse lahutamatu osa, sõltumata ettevõtte etapist või küpsusastmest. Läbipõlemist tekitab ennekõike pidev, teadmata kestvusega stress. Selle asemel, et pingeid ühelt inimeselt teisele veeretada, on tulemuslikum stressi manageerimine läbi ootuste, mõttelaadi ja hooajalisuse kommunikatsiooni.

Tugeva organisatsiooni ehitamisel tuleb arvestada, et stressitaluvuse, nagu mistahes muskli kasvatamisel, peab pingutusele järgnema lõõgastus ja tööle puhkus.

Taotlemistingimused: Starditoetus

Starditoetuse taotlemistingimused

Selles blogipostituses tutvustame Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) toetusmeetme Starditoetus taotlemistingimusi. Pakume ülevaadet meetme sihtgrupist, taotlemise tingimustest ja taotlejale esitatavatest nõuetest ning toetuse eesmärgist. Selle teabe põhjal on võimalik hinnata oma sobivust toetuse saamise kriteeriumidele ning mõista, milliseid samme tuleb astuda toetuse taotlemiseks.

Ülevaatlik osa toetusmeetmest

  • Taotlemine on avatud kuni vahendite lõppemiseni.
  • Rahastamine: eelarve 5 miljonit eurot, rahastamine Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondidest (Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfond, Õiglase Ülemineku Fond, Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond, Sisejulgeolekufond ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu).
  • Ühe projekti maksimaalne toetus: kuni 20 000 eurot.
  • Toetuse määr: 80% investeeringutest.
  • Eeldatavalt rahastatakse umbes 250 projekti.
  • Toetus on vähese tähtsusega abi ning koos varasemate toetustega ei tohi ületada 300 000 € kolme aasta jooksul.
  • Taotluse menetlemise tähtaeg: 20 tööpäeva taotluse esitamisest. Taotluse esitamise kuupäevaks loetakse hetk, mil see e-toetuse keskkonnas allkirjastatakse ja esitatakse.

Toetus makstakse välja kahes osas kui toetuse saaja on esitanud projekti elluviimise kohta vahe- ja lõpparuande. Vahearuanne esitatakse nelja kuu jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Lõpparuanne esitatakse 30 kalendripäeva jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest.

  • Esimene osa (15 000 €) – pärast vahearuande esitamist ja töökoha loomise tingimuse täitmist. Esitada tuleb kahepoolselt allkirjastatud tööleping ja TÖRi väljavõte.  Töökoht peab olema loodud kolme kuu jooksul pärast rahastamisotsust, vahearuanne esitatud hiljemalt neljanda kuu lõpuks. Lisaks tuleb tõendada ka rahastusotsusest teavitamist (fotod, kuvatõmmised).
  • Teine osa (5000 €) – pärast lõpparuande esitamist 30 päeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist (24 kuud). Tingimused: töökoht peab olema säilinud (esitada tuleb TSD lisa 2) ja nõutud müügitulu peab olema saavutatud (40 000 € või 80 000 € sõltuvalt ettevõtte asukohast, esitada tuleb kasumiaruanded)

Juhul kui töökohta ei ole säilitatud ja ei ole makstud vähemalt seadusega ettenähtud alampalka ning kasvupotentsiaali ei ole saavutatud, siis toimub toetuse esimese osamakse tagasinõue ja teist toetuse osamakset ei maksta välja.

Võta ühendust



Nõuded taotlejale

Toetus on suunatud alustavatele mikro-, väikese- ja keskmise suurusega äriühingutele, mis vastavad järgmistele tingimustele:

  • Ettevõte on registreeritud äriregistris mitte varem kui 36 kuud enne taotluse esitamist.
  • Juriidiliste isikute osalus ettevõttes ei ületa 25%.
  • Töötajate arv on täistööajale taandatult alla 10.
  • Müügitulu on viimases majandusaastas ja käesoleva majandusaasta viimases kvartalis kuni 40 000 eurot.

Täiendavad nõuded:

  • Ettevõtte osanikud ja juhatuse liikmed ei tohi olla viimase 12 kuu jooksul omanud osalust või tegutsenud sama tegevusvaldkonna ettevõtjana.
  • Sama tegevusvaldkond määratletakse EMTAK-i neljakohalise koodi või tegevuse sisulise kattuvuse järgi.
  • Taotleja ei tohi olla saanud toetust sama eesmärgi saavutamiseks mõnest teisest meetmest.
  • Kõik varasemad tagasimaksmisele kuuluvad toetused peavad olema tähtaegselt tagastatud.

Ei toetata järgmistes valdkondades tegutsevaid ettevõtteid:

  • Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (EMTAK A)
  • Hulgi- ja jaekaubandus (EMTAK G), välja arvatud mootorsõidukite hooldus ja remont
  • Kinnisvaraalane tegevus (EMTAK L)
  • Tubakatoodete tootmine (EMTAK C 120)
  • Hasartmängud (EMTAK R 920)
  • Finants- ja kindlustustegevus (EMTAK K)
  • Juriidilised toimingud ja arvepidamine (EMTAK M 69), reklaamindus ja turu-uuringud (EMTAK M 73)
  • Rentimine ja kasutusrent (EMTAK N 77 ja 782), ajutise tööjõu rent
  • Büroohaldus ja muu äritegevuse abi (EMTAK N 82), muu koolitus (EMTAK N 855)
  • Kivi- ja pruunsöe kaevandamine (EMTAK B 05), nafta ja gaasi tootmine (EMTAK B 06 ja B 091)
  • Koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine (EMTAK C 19)

Kohustuslik eelnõustamine:

  • Enne taotluse esitamist peab ettevõtja läbima rakendusüksuse korraldatud eelnõustamise, mille käigus hinnatakse ettevõtja vastavust nõuetele ning projekti teostatavust.
  • Ettevõtja peab esitama digiallkirjastatud äriplaani ja juhatuse liikmete elulookirjeldused.
  • Eelnõustamise hinnang antakse 30 päeva jooksul ja see ei piira rakendusüksuse kaalutlusõigust.

Teavitamiskohustus:

  • Pärast toetuse saamist peab ettevõte täitma teavitamiskohustust, näiteks avaldades toetuse kohta infot veebilehel, sotsiaalmeedia kontodel või paigutades plakati ettevõtte ruumidesse.

Eesmärgid

Eesmärgiks on toetada sihtgruppi kuuluvaid alustavaid ettevõtjaid, aidates neil ellu viia vajalikud toimingud ja tegevused kasvupotentsiaaliga ettevõtete ning töökohtade loomisel.

Kasvupotentsiaali mõõdetakse suutlikkusega saavutada müügitulu, mis on vähemalt 80 000 eurot kui tegevuskoht asub Tallinna või Tartu linnapiirkonnas  ja vähemalt 40 000 eurot ülejäänud Eestis. Töökohtade loomise eesmärk on luua ettevõttesse vähemalt üks täistööajale taandatud töölepinguline koht, mille palk vastab kehtivale alampalgale.

Projekt peab panustama Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmisele ja sihtide saavutamisele. Samuti peab see vastama vähemalt ühele järgmistest näitajatest:

  • soolise võrdõiguslikkuse indeks
  • hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik
  • ligipääsetavuse näitaja
  • väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta EL võrdluses
  • ressursitootlikkus.

Projekti raames tehtavad kulutused

Kuludokumentide kontrollimine taotluses ei toimu. Omafinantseeringu allikas peab olema kirjeldatud, kuid eraldi tõendusdokumente ei nõuta.

Kuigi ei ole esitatud täpset loetelu abikõlblikest ja mitteabikõlblikest kuludest, tuleb meeles pidada, et toetust saavad tegevused, mis ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke. Nende alla kuuluvad:

  • Kliimamuutuste leevendamine
  • Kliimamuutustega kohandumine
  • Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse
  • Üleminek ringmajandusele
  • Saastuse vältimine ja tõrje
  • Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Seetõttu ei ole projekti raames näiteks võimalik soetada sõidukeid või seadmeid, mis kasutavad fossiilseid kütuseid.

Majandustegevuse hindamisel arvestatakse nii tegevuse enda keskkonnamõju kui ka pakutavate toodete ja teenuste keskkonnamõju kogu nende olelusringi jooksul, sealhulgas tootmine, kasutamine ja olelusringi lõpp.

Starditoetuse eesmärk on toetada alustavaid ettevõtteid, aidates neil kasvatada oma tegevust ja luua uusi töökohti. See toetusmeede on suunatud ettevõtetele, kellel on selge kasvupotentsiaal ning kes suudavad projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul saavutada seatud müügitulu eesmärgid. Meede rõhutab ettevõtete panust Eesti pikaajalisse arengustrateegiasse, keskendudes keskkonnasõbralikele ja kestlikkust toetavatele tegevustele, mis aitavad kaasa kliimamuutuste leevendamisele ning ressursside tõhusamale kasutamisele.

Ettevõtetel, kes soovivad toetust taotleda, tuleb vastata eelnevalt nimetatud kriteeriumitele, et tagada nende sobivus toetusmeetme tingimustele. Ülaltoodud teavet saab kasutada kontrollnimekirjana, mis aitab selgitada, kas toetusele kvalifitseerutakse ning millistele küsimustele tuleb enne taotluse esitamist vastata. Kui see kõik tundub liiga keeruline, võtke meiega ühendust – me aitame teid taotlusprotsesside ja dokumentatsiooniga.

Rohetoetus tööstusettevõtete kohandamiseks

Rohetoetus on loodud toetama ettevõtteid kestliku arengu ja ringmajanduse põhimõtete rakendamisel, et suurendada ressursitõhusust ja vähendada raiskamist. See lähtub Euroopa Liidu eesmärgist saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus ja toetab „Eesti 2035“ strateegiat. Esimeseks sammuks muutuste poole on roheaudit, mis hindab ettevõtte vastavust rohepöörde põhimõtetele ning koostab teekaardi edasisteks sammudeks. Muudatuste elluviimist toetab EIS-i rohetoetuse meede, mis on avatud kuni 2025. aasta keskpaigani ning rahastatud NextGenerationEU vahenditest.

Keskkonnasõbralikud muutused

Ringmajandus, rohelised lahendused, ressursitõhusus, kestlik areng – need teemad on igal sammul meie ümber, ka ettevõtluses. Miks neile nii palju tähelepanu pööratakse?


Kõik saab alguse Euroopa Liidu ambitsioonikast eesmärgist teha Euroopa aastaks 2050 maailma esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks. Selle eesmärgi saavutamiseks investeeritakse ulatuslikult keskkonnasõbralikesse tehnoloogiatesse ja transpordivahendite kasutuselevõttu ning hoonete ja avaliku ruumi energiatõhusamaks muutmisse. Lisaks Euroopa suurele plaanile on ka Eestil oma strateegia – „Eesti 2035“, mis aitab kaasa Euroopa Liidu eesmärkide saavutamisele. Strateegia keskendub muuhulgas kestlikule arengule, mille kaudu arendatakse ühtselt sotsiaal-, keskkonna- ja majandusvaldkonda, et vähendada vaesust, kaitsta keskkonda ja tõsta inimeste heaolu pikaajaliselt jätkusuutliku ühiskonnamudeli kaudu.

Kestliku arengu raames on oluline suurendada ettevõtete ressursitõhusust ja parandada majanduse ressursitootlikkust. Siin tuleb mängu ka ringmajandus – tootmis- ja tarbimismudel, kus tooteid jagatakse, laenutatakse, parandatakse ja kasutatakse korduvalt. Samuti kasutatakse materjalina tooteid, mis on oma esialgse otstarbe kaotanud, või võetakse jäätmeid ringlusse, pikendades sellega toodete elutsüklit. Lühidalt: midagi ei lasta raisku. Iga tootmisettevõtte juht mõistab, kui väärtuslik on tõhus tooraine kasutamine ning kuidas ressursikulu vähendamine saab aidata kaasa nii keskkonnale kui ettevõtte kasumlikkusele.

Mis sammud tuleb ette võtta?

Iga ettevõte on ainulaadne ja seetõttu ei ole ühtset vastust. Esimese sammuna soovitatakse tellida roheaudit, mille käigus kaardistatakse ettevõtte rohevõimekus ja hinnatakse ärimudeli vastavust ringmajanduse põhimõtetele. Audit selgitab välja, mil määral on need põhimõtted juba rakendatud ja kui perspektiivikas võiks nende laiem kasutamine olla tulevikus. Samuti hinnatakse ettevõtte ja toodete keskkonnamõjusid ning koostatakse teekaart edasisteks sammudeks.


Seejärel algab jätkusuutlik ümberkorraldus – lähtudes teekaardist alustatakse arendustegevustega. Muudatused võivad olla kulukad ja seetõttu on EIS on avanud spetsiaalse toetusmeetme – rohetoetus, mida rahastatakse Euroopa Liidu taasterahastu NextGenerationEU vahenditest. Toetusmeede on avatud kuni 2025. aasta keskpaigani, pakkudes ettevõtetele tuge rohepöörde elluviimiseks.


Oled valmis alustama? Võta ühendust ja viime rohepöörde teie ettevõttes koos ellu!

Sügisel avanevad LEADER programmi taotlusvoorud

LEADER 2023-2027 on Euroopa Liidu toetusprogramm, mille eesmärk on edendada elu maapiirkonnas. Tegevusi viiakse ellu kogukonna juhtimisel ning arengustrateegia alusel, mille on välja töötanud kohalik tegevusrühm. Üle Eesti tegutseb kokku 26 kohalikku tegevusrühma, kes on koostanud kohaliku arengustrateegia ning sinna kuuluvad toetused.


Projektitaotluste esitamise aeg sõltub piirkonnast. Septembris ja oktoobris avanevate taotlusvoorude ülevaade:

 

 

MTÜ Piiriveere Liider

  • Meede „Ettevõtluse arendamine
  • Avaneb 16.09.2024
  • Räpina, Setomaa, Võru ja Rõuge vald
  • FIE-d, mikroettevõtted, väikese ja keskmise suurusega ettevõtted, kolmanda sektori organisatsioonid kui nende tegevus on suunatud ettevõtlusele
  • Toetuse maksimaalne suurus on 75 000 € ja toetuse määr 60%
  • Toetatavad tegevused:
    • Investeeringud ettevõtete põhivarasse (taristusse, ehitistesse, seadmetesse, tarkvarasse, rajatistesse jne), sh keskkonnasõbralikesse lahendustesse ja kiire internetiühenduse loomisse
    • Investeeringuga seotud järelevalvetegevused
    • Investeeringut ette valmistavad tegevused, kui investeering viiakse ellu sama projekti raames ja ettevalmistava tegevuse maht ei ületa 10% projekti kogumaksumusest
    • Koolitus, kui see on seotud põhivara kasutusele võtmisega ega ületa 10% investeeringu mahust

 

 

 

 

 

MTÜ Kirderanniku Koostöökogu

  • Meede „Elujõuline ettevõtlus ja ettevõtlikkus
  • Avaneb 30.09.2024
  • Jõhvi, Toila ja Narva-Jõesuu linn
  • Mikro- ja väikeettevõtted
  • Toetuse maksimaalne suurus on 50 000 € ja toetuse määr 60%
  • Toetatavad tegevused:
    • Investeeringud ja nendega otseselt seotud tegevused, mis on suunatud piirkonna toodete ja teenuste arendamisse, tõhustamisse ja mitmekesistamisse
    • Ühistegevused
    • Võrgustike loomine (ühine toodete ja teenuste pakkumine, ühised turundustegevused)

 

 

 

MTÜ Järva Arengu Partnerid

  • Meede „Ettevõtluse arengutoetus
  • Avaneb 07.10.2024
  • Järva vald ja Paide linn
  • Tegevuspiirkonna ettevõtted
  • Toetuse maksimaalne suurus on 100 000 € ja toetuse määr 60%
  • Toetatavad tegevused:
    • Ehitamine ja ehitiste rekonstrueerimine ja parendamine
    • Hoonete energiatõhusaks muutmine
    • Taristuinvesteeringud
    • Masinate, seadmete, inventari, mootor- ja liikursõidukite ja muu põhivara soetamine
    • Turismiobjektide rekonstrueerimine ja parendamine
    • Projekteerimine koos ehitustegevusega

 

 

 

MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu

  • Meede „Ettevõtluse arendamine ja mitmekesistamine
  • Avaneb 07.10.2024
  • Häädemeeste vald, Kihnu vald, Pärnu linna Audru ja Tõstamaa osavallad, Saarde vald (haldusreformieelne Saarde valla territoorium), Tori vald (haldusreformieelne Sauga valla territoorium), Lääneranna vald (haldusreformieelsed Varbla ja Koonga valla territooriumid)
  • Vähemalt 6 kuud tegutsenud mikroettevõte – OÜ, FIE, AS või SA
  • Toetuse maksimaalne suurus on 60 000 € ja toetuse määr kuni 60%
  • Toetatavad tegevused:
    • Ehitise ehitamise ja parendamise kulud
    • Veevarustus-, kanalisatsiooni- ja reoveepuhastussüsteemi, elektrisüsteemi ja elektripaigaldise kulud
    • Masina, seadme, sisseseade või muu põhivara ostmise, liisimise ja paigaldamise kulud, sealhulgas patendi, litsentsi, autoriõiguse ja kaubamärgi omandamine
    • Infotehnoloogilise lahenduse ja tarkvara ostmise ning paigaldamise kulud
    • Teostatavusuuringu koostamise kulud, sealhulgas uuringud, mis on seotud külade, maapiirkondade ja kõrge loodusliku väärtusega alade kultuuri- ja looduspärandi säilitamise, taastamise ja selle kvaliteedi parandamisega, sealhulgas sotsiaalmajanduslikud aspektid ning keskkonnateadlikkus;

 

 

 

MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

  • Meede „Elujõuline mikroettevõtlus
  • Avaneb 14.10.2024
  • Otepää vald, Valga valla maapiirkond, Elva valla Hellenurme ja Aakre kandi külad
  • Mikroettevõtted – kuni 9 töötajaga äriühingud, FIE-d, ettevõtlusega tegelevad MTÜ-d või SA-d, mille aastakäive/bilanss ei ületa 2 miljonit eurot ja mille omanik/osanik/liige/asutaja ei ole juriidiline isik
  • Toetuse maksimaalne suurus on 50 000 € ja toetuse määr kuni 60%
  • Toetatavad tegevused:
    • Töötlev tööstus vastavalt EMTAK jagu C, välja arvatud tegevusalad:
      • 161 (puidu saagimine ja hööveldamine),
      • 101 ja 102, 103, kui tegevuse eesmärk on vaid esmase toorme säilitamine ning ei teki uut toodet,
      • 33 masinate ja seadmete remonti ja paigaldus
    • Kohalikul toormel, toidupärandil või mahetoidul põhinev toiduainete töötlemine, sealhulgas toitlustusteenus
    • Aktiivset tegevust soodustavad turismiteenused sh loodusturism, sporditurism, seiklusturism jms
    • Loomemajandus
    • Elukondlikud teenused – esmatasandi teenus, mis peab olema inimestele igapäevaselt ja võimalikult lihtsalt kättesaadav (nt esmatarbekaubad, söögikohad, arstiabi, hoolekanne, postipank, lastehoid, isikuteenused – juuksur, pesumaja, saunateenus jne). Elukondlik teenus on suunatud eelkõige kohalikule elanikule.
    • Vähemalt Eesti tasandi innovatsioon, mis jääb väljapoole ülal nimetatud valdkondi.

 

 

 

MTÜ Võrtsjärve Ühendus

  • Meede „Ettevõtluse arendamine
  • Avaneb 22.10.2024
  • Elva, Põhja-Sakala ja Viljandi vald
  • Tegevuspiirkonnas (Rõngu, Rannu, Kolga-Jaani, Võhma ja Kõo) tegutsevad FIE-d, mikro- ja väikeettevõtted ning kolmanda sektori organisatsioonid, juhul kui nende tegevus on suunatud ettevõtlusele
  • Toetuse maksimaalne suurus on 60 000 € ja toetuse määr 60%
  • Toetatavad tegevused:
    • Materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud põhivarasse, sh keskkonnasäästlikesse lahendustesse, kohapealsete toodete ning teenuste loomiseks või arendamiseks ja mikrotootmise edendamiseks
    • Investeeringuga seotud kaasnevad tegevused
    • Investeeringuga seotud järelevalvetegevused
    • Investeeringut ettevalmistavad tegevused, kui investeering viiakse ellu sama projekti raames ja ettevalmistava tegevuse maht ei ületa 10% projekti kogumaksumusest
    • Ühistegevused, mis viiakse ellu ühe- kuni kaheaastase tegevuskava alusel vähemalt kahe juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja poolt ning kellest vähemalt üks ei ole teine kohalik tegevusrühm

 

 

 

MTÜ Virumaa Koostöökogu

  • Meede „Ettevõtlus
  • Avaneb 28.10.2024
  • Lüganuse, Viru-Nigula ja Vinni vald
  • Mikroettevõtted, kolmanda sektori organisatsioonid (MTÜ, SA), kes tegelevad ettevõtlusega
  • Toetuse maksimaalne suurus on 60 000 € ja toetuse määr 50%
  • Toetatavad tegevused:
    • Teenuste mitmekesisuse kasvatamine piirkonnas (nii kohalikule kui ka külastajale, nii äriteenused kui turism)
    • Kaasaegse väiketootmise arendamine (sh digitaliseerimine, automatiseerimine, tehnoloogia uuendamine jne)
    • Kohaliku ressursi väärindamine ja kasutusele võtmine (sh kohalik toit jms)
    • Ettevõtete kestlikkuse tagamine (efektiivistamisele/kulude vähendamisel suunatud tegevused)