Rubriik: Rahastuse kaasamine

Taotlemistingimused: Kagu-Eesti ettevõtluse arengutoetus

Posted on by Kaie Jakovlev

Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) toetusmeetme Kagu-Eesti ettevõtluse arengutoetus eesmärk on edendada Kagu-Eesti arengut, toetades ettevõtluse mitmekesistamist ja töövõimalusi Põlva, Valga ja Võru maakonnas. Toetus on suunatud toodete ja teenuste arendamisele, tootlikkuse tõstmisele ning turundusele ja müügile. Eelistatakse projekte, mis suurendavad protsesside tõhusust ja keskkonnasäästlikkust. Samuti toetatakse naisettevõtjate osalust ja soolise võrdõiguslikkuse edendamist, mis toob taotlemisel lisapunkte.

Ülevaatlik osa toetusmeetmest

  • Taotlusperiood: 8. aprill 2024 kuni eelarve lõppemiseni
  • Sihtgrupp: Kagu Eesti toetus on suunatud mikro- ja väikeettevõtetele Põlva, Valga või Võru maakonnas, mis on tegutsenud vähemalt 3 aastat, saavutanud 40 000 € müügitulu ja ei kuulu avaliku sektori kontrolli alla
  • Projekti maksimaalne kogumaksumus: 200 000 eurot
  • Toetus: min. 20 000 eurot, max. 60 000 eurot (kalamajanduses 30 000 eurot), vastavalt VTA jäägile.
  • Eelarve ja rahastus: programmi ühe osa eelarve on 2,5 miljonit eurot, kogumaht 7,5 miljonit eurot, rahastus Euroopa Regionaalarengu Fondist
  • Omandiõigus: Soetatud põhivara peab minema taotleja omandisse projekti käigus
  • VTA piirang: Viimase 3 aasta VTA ja toetuse kogusumma ei tohi ületada 200 000 eurot.
  • Maksimaalne toetusmäär: 60% abikõlblikest kuludest, omafinantseering vähemalt 40%.
  • Taotlemine: Üks projekt korraga, eelnev projekt peab olema lõpetatud
  • Abikõlblikkuse periood: Algab taotluse esitamise kuupäevast, kestab kuni 18 kuud, vajadusel pikendatav kuni 12 kuu võrra; lõpp hiljemalt 31.10.2029
  • Projekti lõpetamine: Peale lõpparuande heakskiitu ja viimase toetuse väljamakset
  • Menetlemisaeg: Kuni 45 tööpäeva, vajadusel pikendatav kuni 10 tööpäeva
Võta ühendust

Eesmärgid

Tulemusnäitaja: Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete lisandväärtuse kasv töötaja kohta.

Projektipõhised näitajad ja toetatavad investeeringud

  • Toote- või teenusearendus: Uute või arendatud toodete ja teenuste arv, mis jõuavad turule. Toetatakse organisatsiooni- ja protsessiarendust, spetsialistide palkamist, tootearenduse teenuste sisseostu, disainilahendusi, rakendusuuringuid ja intellektuaalomandi kaitset.
  • Tootmis- või teenusemahu tõstmine: Tootlikkust tõstvate arenduste arv, sh ehitustööd ja seadmete soetamine, ruumidesse või tehnoloogiatesse investeerimine, et tõsta efektiivsust.
  • Automatiseerimine ja digiteerimine: Automatiseerimise ja digiteerimise arenduste arv ning töötajate koolitamine seotud seadmete ja protsesside kasutamiseks.
  • Müügi- ja turundustegevused: Abikõlblikud, kui need toetavad eeltoodud tegevusi, näiteks uute või arendatud toodete turule viimist. Need kulud ei tohi ületada 10% põhitegevuste kogumaksumusest ega hõlmata ekspordiabi.

Eesti 2035 aluspõhimõtted

Projekt peab panustama vähemalt ühte Eesti 2035 aluspõhimõtetest.

  • SKP elaniku kohta väljaspool Harju maakonda EL keskmisele tasemele
  • Soolise võrdõiguslikkuse indeks
  • Ligipääsetavuse näitaja
  • Ressursitootlikkus

Kagu Eesti toetus on mõeldud konkreetsete tulemuste saavutamisele suunatud tegevustele, mida viiakse läbi projekti elluviimise ajal. Enne taotluse esitamist lõpetatud tegevused ei ole toetuskõlblikud. Abikõlblikud kulud peavad olema otseselt seotud tegevuste elluviimise ja tulemuste saavutamisega.

Kagu Eesti toetus

Mitteabikõlblikud tegevused ja valdkonnad

Mitteabikõlblikud kulud

  • Kulud, mis on tekkinud enne taotluse esitamist, olenemata tasumisest.
  • Käibevara ja kinnisvara soetamise kulud.
  • Olmeelektroonika soetamise kulud, v.a teenuse osutamiseks vajalikud.
  • Kontorimööbli ja kontoritehnika, v.a tootmises või teeninduses kasutatavad arvutid.
  • Kontoritarkvara, mis toetab äriühingu tugifunktsioone.
  • Sõidukite (auto, buss, mopeed, mootorratas) soetamise kulud.
  • Üldkulud ja personalikulud.
  • Pangagarantiid, finants- ja pangakulud, riigilõiv.
  • Transpordikulud, v.a projekti raames soetatava transport.
  • Taotlusega seotud konsultatsiooni- ja õigusabikulud.
  • Seotud isikute vahel tehtavate tehingute kulud
  • Kapitalirendi, intressi, kindlustuse ja muud liisinguga seotud kulud.
  • Rahatrahvid, menetluskulud, kindlustuskulud ja mitterahalised kulud.

Mitteabikõlblikud tegevusvaldkonnad

  • Energeetika ja keskkonnaalased projektid (tuumajaamade rajamine ja sulgemine, kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine tegevustes, mis on juba EL-i poolt reguleeritud; investeeringud lennujaamataristusse, jäätmete ladustamisse või fossiilkütuste töötlemisse ja transporti).
  • Spetsiifilised tootmis- ja teenindusalad (tubakatoodete tootmine ja müük, kalapüügi ja vesiviljelustoodete tootmine, töötlemine ja turustamine; põllumajandustoodete tootmine ja müük)
  • Kindlad tegevusalad vastavalt EMTAK-ile
    • Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük
    • Vahendus, hulgi- ja jaekaubandus
    • Kinnisvaraalane tegevus
    • Hasartmängude ja kihlvedude korraldamine
    • Finants- ja kindlustustegevus
    • Juriidilised toimingud ja arvepidamine
    • Peakontorite tegevus ja juhtimisalane nõustamine
    • Rentimine ja ajutise tööjõu rent
    • Reisijate- ja kaubavedu

Kokkuvõtteks

Kagu-Eesti ettevõtluse arengutoetuse eesmärk on edendada ettevõtluse mitmekesistamist ja töökohtade loomist Põlva, Valga ja Võru maakonnas, toetades toodete arendamist, tootlikkuse tõstmist ja turundustegevusi. Eelistatakse projekte, mis soodustavad keskkonnasäästlikkust ja soolist võrdõiguslikkust.


Toetusele kvalifitseerumiseks kehtivate nõuete ülevaade on esitatud eespool. Projekti spetsiifikast tulenevalt võivad lisanduda täiendavad nõuded, mis vajavad asjakohast lähenemist. Ülaltoodud teavet saab kasutada, et kontrollida ja hinnata, millised tingimused on juba täidetud ja millistele küsimustele tuleb enne taotluse esitamist vastata. Kui see kõik tundub liiga keeruline, võtke meiega ühendust – aitame Kagu Eesti toetus taotlusprotsessi ja dokumentatsiooniga!

Võta ühendust

Taotlemistingimused: Maapiirkonna ettevõtjate konkurentsivõime suurendamise investeeringutoetus

Posted on by Kaie Jakovlev

Kõik taotlemistingimused ühest kohast

Selles postituses käsitleme Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) toetusmeedet „Maapiirkonna ettevõtjate konkurentsivõime suurendamise investeeringutoetus“. Anname ülevaate taotlemistingimustest, nõuetest ja eesmärkidest, et aidata ettevõtjatel mõista, kuidas toetus nende äritegevust toetada võib. Taotlemistingimuste põhjal on võimalik hinnata oma vastavust toetuse kriteeriumidele ja milliseid samme tuleb astuda taotlemiseks.

Ülevaatlik osa toetusmeetmest

  • Taotlemise periood: Alates 28.08.2024 kuni vahendite lõppemiseni.
  • Rahastamine: Eelarve on 20 miljonit eurot, rahastamine Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) ja Eesti riigieelarvest.
  • Toetuse suurus: Minimaalne toetus on 10 000 €, maksimaalne 200 000 €, toetuse määr 15-40% investeeringutest.
  • Korduv taotlemine: Võimalik taotleda mitu korda kuni maksimaalse toetussumma täitumiseni, järgmine taotlus alles pärast eelmise otsust.
  • Vähese tähtsusega abi (VTA): Toetus on vähese tähtsusega abi, ja koos varasemate toetustega ei tohi ületada 300 000 € kolme aasta jooksul.
  • Otsuse tegemine: Otsus tehakse 70 tööpäeva jooksul pärast taotluse esitamist.
  • Väljamaksmine: Toetus makstakse välja 25 tööpäeva jooksul pärast nõuetekohaste dokumentide esitamist. Kulud kaetakse esmalt oma vahenditest, maksetaotlus tuleb esitada hiljemalt 30.06.2029.
  • Projekti elluviimine: Projekt tuleb lõpule viia kahe aasta jooksul alates otsusest, kuid mitte hiljem kui 30.06.2029.
  • Järelevalveperiood: Toetuse saaja peab võimaldama järelevalvet kolm aastat pärast viimase toetusosa väljamaksmist, liisingu puhul kuni viimase makse saamiseni.

Nõuded taotlejale

Toetuse taotleja peab vastama esitatud tingimustele ja nõuetele, et kvalifitseeruda toetuse saamiseks. Taotlemistingimused toetuse taotlejale:

  • Sihtgrupp: Mikro- ja väikeettevõtted, kes tegutsevad maalistes ja väikelinnalistes piirkondades (välistatud on suuremad linnad ja Tallinnaga piirnevad alad).
    • Mikroettevõte: kuni 10 töötajat ja aastakäive/bilansimaht kuni 2 miljonit eurot.
    • Väikeettevõte: kuni 50 töötajat ja aastakäive/bilansimaht kuni 10 miljonit eurot.
  • Ettevõtte tegevusperiood: Ettevõte peab olema tegutsenud vähemalt 2 majandusaastat enne taotluse esitamist.
  • Müügitulu nõue: Taotleja peab olema teeninud vähemalt 40 000 eurot müügitulu mõlemal kahel eelneval majandusaastal.
  • Tööhõive tingimused: Ettevõttes peab olema viimase kahe aasta jooksul olnud täidetud vähemalt 1 töökoht aastaringselt, tõendatuna töötasu ja tööjõumaksudega.
  • Maksuvõlg: Taotleja maksuvõlg peab olema alla 100 euro või maksuvõlg peab olema ajatatud ja tasutud vastavalt maksegraafikule.
  • Õiguslik seisund: Taotleja suhtes ei tohi olla algatatud likvideerimismenetlust, pankrotti ega sundlõpetamist.
  • Karistusregister: Taotlejal ei tohi olla kehtivaid karistusi teatud Karistusseadustiku paragrahvide alusel (nt ettevõtluskeeld, kelmus, altkäemaksu andmine jne).
  • Topeltrahastamise keeld: Taotleja ei tohi saada toetust samade kulude katmiseks mujalt.
  • Keelatud tegevusalad: Toetust ei anta ettevõtetele, kelle põhitegevusala on hasartmängud, finants- ja kindlustustegevus, kinnisvara, nõustamine, rentimine või põllumajandus.
  • Toetuse tagasimaksed: Toetust ei anta taotlejale, kes on jätnud tagastamata talle määratud riigieelarvelised, EL-i või välisabi vahenditest saadud summad.

Nimetatud nõuded tulenevad vajadusest seada fookus sellisele ettevõtjate sihtrühmale, kes on senise majandustegevuse põhjal suurema tõenäosusega jätkusuutlikud ja võimelised looma juurde uusi konkurentsivõimelisi töökohti maapiirkonnas.

Võta ühendust




Eesmärgid

Eesmärgiks on tagada, et tehtavad investeeringud aitaksid kaasa pikaajalisele majanduslikule jätkusuutlikkusele ning edendaksid kohaliku majanduse arengut maapiirkonnas.

Taotlemistingimused toetatavatele tegevustele:

  • Uute tehnoloogiate kasutuselevõtt:
    • Toetatakse projekte, mis rakendavad uusi tehnoloogiaid, et pakkuda klientide ootustele vastavaid tooteid või teenuseid. Uued tehnoloogiad peavad võimaldama tegevusi, mis ei olnud varem võimalikud.
  • Infotehnoloogiliste lahenduste rakendamine:
    • Toetatakse projekte, mis edendavad digitaliseerimist ja konkurentsivõime kasvu, tõendades investeeringute mõju majandustegevusele, tootmisele või müügitulu suurenemisele.
  • Ressursitõhususe parandamine:
    • Toetatakse projekte, mis aitavad saavutada keskkonnasäästlikkuse ja kliimaneutraalsuse eesmärke.

Nende eesmärkide saavutamiseks pakutakse toetust materiaalse või immateriaalse vara soetamiseks ning ehitiste rajamiseks taotleja püsivas tegevuskohas maapiirkonnas, kui on täidetud järgmised tingimused:

  • Materiaalse vara soetamine:
    • Ehitisse paigaldatav vara peab olema taotleja valduses vähemalt kolm aastat alates PRIA viimase toetusosa maksmise kuupäevast.
  • Ehitise ehitamine:
    • Ehitise ja selle aluse maa omand peab kuuluma taotlejale või olema seatud hoonestusõigus taotleja kasuks vähemalt kolmeks aastaks pärast PRIA viimase toetusosa maksmist.
  • Kaasomand:
    • Kui vara paigaldatakse kaasomandis ehitisse või maale, peab taotlejal olema kaasomaniku kirjalik nõusolek toetatava tegevuse elluviimiseks.

Meetme eesmärk on luua maapiirkondades vähemalt üks uus täistööajaga töökoht projekti elluviimise jooksul, sealhulgas töölepingu sõlmimine töötajaga. Järgneva majandusaasta jooksul peab keskmine täistööajale taandatud töötajate arv kasvama vähemalt ühe võrra võrreldes eelneva aastaga. Kui tingimust ei täideta, PRIA toetust ei maksta ning saadud toetus tuleb tagastada.

Projekti raames tehtavad kulutused

  • Hinnapakkumiste esitlemine: Kui kulutuse hind ilma käibemaksuta ületab 5000 eurot, tuleb esitada kolm sõltumatut hinnapakkumist. Erandina võib küsida vähem pakkumisi, kui see ei ole objektiivselt võimalik (nt lisamoodul olemasolevale seadmele, mida tarnib ainult seadme tootja).
  • Hinnapakkumuse sisu ja vorm: Hinnapakkumus peab sisaldama nõutud sisu, ehitustööde hinnapakkumised peavad olema esitatud PRIA vormil
  • Sõltumatud hinnapakkujad: Hinnapakkumised peavad tulema sõltumatutelt pakkujatelt; taotleja ei tohi küsida pakkumisi endaga või omavahel seotud isikutelt.

Mitteabikõlblikud kulutused

Kindlasti on oluline ka teada, milliseid kulusid abikõlblikeks ei loeta. Need on:

  • Käibemaks
  • Laenu- või liisinguintress
  • Töötasu
  • Uuringu tegemise kulu
  • Loomade ja taimede soetamise kulu
  • Maa ja olemasoleva ehitise soetamise kulu
  • Kasutatud materiaalse vara soetamise kulu
  • Veo- või sõidukulu (kui ei ole seotud materiaalse vara kohaletoimetamise, paigaldamise või seadistamisega)
  • Külalistemaja, puhkemaja, külaliskorteri või kodumajutuse ehituskulu
  • Külalistemaja, puhkemaja, külaliskorteri või kodumajutuse varade soetamise kulu
  • Büroohoone ehituskulu
  • Sõiduki (nt mootorsõiduki, veesõiduki, õhusõiduki, traktori) soetamise kulu
  • Ehitise lammutamise kulu (ainult koos renoveerimise või uue ehitisega)
  • Kulud enne taotluse esitamist (välja arvatud ehitusprojekti koostamise kulud alates 1. jaanuarist 2023)
  • Põhjendamata kulud projekti elluviimisel

Toetusmeetme eesmärk on positiivselt mõjutada majandust, konkurentsivõimet ja tööhõivet, julgustades maapiirkondades tegutsevaid ettevõtjaid tegema olulisi investeeringuid. Meede edendab ettevõtluskeskkonna arengut, parandades nii ettevõtjate kui ka kohalike elanike elukvaliteeti. Toetatakse prioriteetseid tegevusi, sealhulgas uute tehnoloogiate ja infotehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõttu ning ressursitõhususe parandamist. Taotlemistingimused on suunatud tasakaalustatud regionaalarengule, keskendudes peamiselt suurematest keskustest kaugemal asuvatele piirkondadele.

Toetusele kvalifitseerumiseks kehtivate nõuete ülevaade on esitatud eespool. Projekti spetsiifikast tulenevalt võivad lisanduda täiendavad nõuded, mis vajavad asjakohast lähenemist. Ülaltoodud teavet saab kasutada, et kontrollida ja hinnata, millised tingimused on juba täidetud ja millistele küsimustele tuleb enne taotluse esitamist vastata. Kui see kõik tundub liiga keeruline, võtke meiega ühendust – aitame hea meelega taotlusprotsesside ja dokumentatsiooniga.

Võta ühendust

Rohetoetus tööstusettevõtete kohandamiseks

Posted on by Kaie Jakovlev

Rohetoetus on loodud toetama ettevõtteid kestliku arengu ja ringmajanduse põhimõtete rakendamisel, et suurendada ressursitõhusust ja vähendada raiskamist. See lähtub Euroopa Liidu eesmärgist saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus ja toetab „Eesti 2035“ strateegiat. Esimeseks sammuks muutuste poole on roheaudit, mis hindab ettevõtte vastavust rohepöörde põhimõtetele ning koostab teekaardi edasisteks sammudeks. Muudatuste elluviimist toetab EIS-i rohetoetuse meede, mis on avatud kuni 2025. aasta keskpaigani ning rahastatud NextGenerationEU vahenditest.

Keskkonnasõbralikud muutused

Ringmajandus, rohelised lahendused, ressursitõhusus, kestlik areng – need teemad on igal sammul meie ümber, ka ettevõtluses. Miks neile nii palju tähelepanu pööratakse?


Kõik saab alguse Euroopa Liidu ambitsioonikast eesmärgist teha Euroopa aastaks 2050 maailma esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks. Selle eesmärgi saavutamiseks investeeritakse ulatuslikult keskkonnasõbralikesse tehnoloogiatesse ja transpordivahendite kasutuselevõttu ning hoonete ja avaliku ruumi energiatõhusamaks muutmisse. Lisaks Euroopa suurele plaanile on ka Eestil oma strateegia – „Eesti 2035“, mis aitab kaasa Euroopa Liidu eesmärkide saavutamisele. Strateegia keskendub muuhulgas kestlikule arengule, mille kaudu arendatakse ühtselt sotsiaal-, keskkonna- ja majandusvaldkonda, et vähendada vaesust, kaitsta keskkonda ja tõsta inimeste heaolu pikaajaliselt jätkusuutliku ühiskonnamudeli kaudu.

Kestliku arengu raames on oluline suurendada ettevõtete ressursitõhusust ja parandada majanduse ressursitootlikkust. Siin tuleb mängu ka ringmajandus – tootmis- ja tarbimismudel, kus tooteid jagatakse, laenutatakse, parandatakse ja kasutatakse korduvalt. Samuti kasutatakse materjalina tooteid, mis on oma esialgse otstarbe kaotanud, või võetakse jäätmeid ringlusse, pikendades sellega toodete elutsüklit. Lühidalt: midagi ei lasta raisku. Iga tootmisettevõtte juht mõistab, kui väärtuslik on tõhus tooraine kasutamine ning kuidas ressursikulu vähendamine saab aidata kaasa nii keskkonnale kui ettevõtte kasumlikkusele.

Mis sammud tuleb ette võtta?

Iga ettevõte on ainulaadne ja seetõttu ei ole ühtset vastust. Esimese sammuna soovitatakse tellida roheaudit, mille käigus kaardistatakse ettevõtte rohevõimekus ja hinnatakse ärimudeli vastavust ringmajanduse põhimõtetele. Audit selgitab välja, mil määral on need põhimõtted juba rakendatud ja kui perspektiivikas võiks nende laiem kasutamine olla tulevikus. Samuti hinnatakse ettevõtte ja toodete keskkonnamõjusid ning koostatakse teekaart edasisteks sammudeks.


Seejärel algab jätkusuutlik ümberkorraldus – lähtudes teekaardist alustatakse arendustegevustega. Muudatused võivad olla kulukad ja seetõttu on EIS on avanud spetsiaalse toetusmeetme – rohetoetus, mida rahastatakse Euroopa Liidu taasterahastu NextGenerationEU vahenditest. Toetusmeede on avatud kuni 2025. aasta keskpaigani, pakkudes ettevõtetele tuge rohepöörde elluviimiseks.


Oled valmis alustama? Võta ühendust ja viime rohepöörde teie ettevõttes koos ellu!

“Eesti 2035” arengustrateegia

Posted on by Kaie Jakovlev


„Eesti 2035“ on Eesti pikaajaline arengustrateegia, mille eesmärk on parandada inimeste heaolu ning toetada jätkusuutlikku ja vastutustundlikku majanduskasvu. Strateegia hõlmab viit põhieesmärki: arukad ja tervislikud inimesed, hooliv ja koostöömeelne ühiskond, tugev ja uuendusmeelne majandus, kvaliteetne elukeskkond ning uuendusmeelne ja usaldusväärne riigivalitsemine. Majandusvaldkonnas pööratakse tähelepanu regionaalsele arengule, teadus- ja arendustegevuste toetamisele ning ressursitootlikkuse suurendamisele. Strateegia aitab suunata tegevusi, mis edendavad vastutustundlikku ettevõtlust ja rahvusvahelist konkurentsivõimet. Räägime kokkuvõtlikult programmist, millised on selle suunad, mida saavutada tahetakse ja kuidas see kõik ettevõtlust puudutab.

„Eesti 2035“ – millega tegu?

„Eesti 2035“ on Eesti Vabariigi pikaajaline arengustrateegia, mille eesmärgiks on hoida ja suurendada inimeste heaolu. Selleks on seatud sihid, tehtud kindlaks, milliseid muudatusi eesmärkideni jõudmiseks vaja on ning määratud, kuidas progressi mõõta. Strateegial on viis sihti:

  • INIMENE. Siht: Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed.
    Sihi saavutamist jälgitakse järgmiste mõõdikutega:
    • tervena elada jäänud aastad – 2023. aastal oli meestel neid 56,4 ja naistel 59,5;
    • tööhõives, kultuurielus, spordis ja vabatahtlikus töös osalemine;
    • täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr – 2023. aastal oli see 23,2%.

  • ÜHISKOND. Siht: Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud.
    Sihi saavutamise mõõdikuteks on:
    • hoolivuse ja koostöö mõõdik;
    • ühiskonnarühmade vahelised kontaktid;
    • püsiva suhtelise vaesuse määr – 2022. aastal 14,5% ja võrreldes eelneva aastaga oli määr langevas trendis.

  • MAJANDUS. Siht: Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik.
    Mõõdikud on järgmised:
    • tööjõu tootlikkus osakaaluna ELi keskmisest – 2023. aastal oli see 77,5%;
    • väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta ELi keskmisest – 2022. aastal 62,4%;
    • teadus- ja arendustegevuse kulud erasektoris – 2022. aastal 1,01% SKP-st;
    • ressursitootlikkus – 2022. aastal 0,7 eurot kilogrammi kohta.

  • ELUKESKKOND. Siht: Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond.
    Mõõdikud:
    • elukeskkonnaga rahulolu – 2022. aastal 73,5%;
    • keskkonnatrendide indeks – 2022. aastal 63,9;
    • vigastuste, mürgistuste ja teatavate muude välispõhjuste toime tagajärjel hukkunute arv 100 000 elaniku kohta – 2023. aastal 69,11.

  • RIIGIVALITSEMINE. Siht: Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik.
    Mõõdikuteks on:
    • positsioon globaalse kohalolu indeksi edetabelis – 2022. aastal 84. positsioon;
    • hea valitsemise indeks – vaadatakse eraldi valitsemise tõhusust, õigusloome kvaliteeti, arvamusvabadust ja valimistel osalemist. Hinnang võib jääda vahemikku -2,5 kuni 2,5 ja 2022. aastal jäi see 1,2-1,6 vahemikku;
    • usaldus riigi institutsioonide vastu – 2023. aastal usaldas Vabariigi Valitsust 38%, riigikogu 28% ja kohalikke omavalitsusi 53%;
    • kohaliku omavalitsuse üksuste investeeringute osakaal valitsussektori kuludest – 2023. aastal 24,2%.


Majanduse areng ja suunad

„Eesti 2035“ strateegia majandusvaldkonna neli peamist eesmärki määratlevad, milliseid ettevõtlusvaldkondi ja tegevusi täna toetatakse ning millistes piirkondades on vaja arengule hoogu anda.


Kuigi tööjõu tootlikkus on Eestis paranenud, esineb piirkondlikke erinevusi, mis takistavad ühtlast arengut. Eelkõige mõjutavad regionaalset kasvu ettevõtlusaktiivsuse ja töökohtade loomise erinevused. Kagu-Eesti ettevõtlus vajab tõuget, mille tarbeks avati 2021. aastal ka vastav toetusmeede. Samuti on teadus- ja arendustegevuste osakaalu kasv olnud aeglasem kui soovitud ning jääb alla Euroopa Liidu keskmisele, mistõttu ka see valdkond toetatud on, et suureneks tootlikkus ja rahvusvaheline konkurentsivõime.


Ressursi väärindamine on samuti üks tähelepanu all olevaid teemasid. Keskkonnahoidlikud lahendused ja ärimudelid teenivad „Eesti 2035“ eesmärki vastutustundlikuma majanduskeskkonna saavutamiseks.


Strateegia on mahukas ja sisukam kui siin kokkuvõtlikus ülevaates kirjeldatud. Kindlasti tasub end arengukavaga kurssi viia strateegia „Eesti 2035“ ametlikul lehel ning oma ettevõtmistes samalaadseid sihte seada.

Patrael & Lega OÜ

Teenused

Jälgi meid

Võta ühendust