Rubriik: Rahastuse kaasamine

Innovatsiooniosak või arendusosak – millal kumbagi taotleda?

Posted on by Kaie Jakovlev

Eesti Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) kaks nimetatud toetusmeedet, innovatsiooniosak ja arendusosak on loodud selleks, et aidata ettevõtetel arendada uusi tooteid, teenuseid või tehnoloogiaid koostöös teadus- ja arendusasutustega. Mõlemad on mõeldud väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKE), kuid erinevad oma ulatuse ja eesmärgi poolest.

 

Allpool vaatame, mida kumb pakub ja kuidas otsustada, milline sobib just sinu ettevõttele.

Innovatsiooniosak – esimene samm ideest prototüübini

Innovatsiooniosak on väike, kuid paindlik toetus, mille eesmärk on aidata ettevõtetel katsetada uusi ideid ja tehnilisi lahendusi. Seda saab kasutada näiteks prototüübi valmistamiseks, teostatavusuuringuks, materjalide testimiseks või intellektuaalomandi uuringuks.

 

Innovatsiooniosaku abil saab osta teadus- ja arendusteenuseid väliselt partnerilt, näiteks ülikoolilt, katselaborilt või tehnoloogia arenduskeskuselt. See on mõeldud eelkõige ettevõttele, kes pole varem teadusasutustega koostööd teinud või soovib väikese riskiga proovida kas idee üldse töötab.

  • Toetuse suurus: kuni 7500 eurot
  • Toetusmäär: kuni 80% projekti kuludest
  • Omafinantseering: vähemalt 20%
  • Peamised tegevused: prototüüpimine, testimine, intellektuaalomandi alane nõustamine, sertifitseerimine

Innovatsiooniosak sobib hästi olukorras, kus ettevõttel on huvitav idee, aga puudub kindlus kas see on tehniliselt teostatav või turul nõutud. See on väike, kuid kiire tõuge, et minna mõttest esimeste praktiliste tulemusteni.

 

Arendusosak – järgmine tase tootearenduses

Kui innovatsiooniosaku abil on saadud kinnitust, et idee on paljulubav, on järgmine loogiline samm arendusosak. See meede toetab juba põhjalikumat arendust, näiteks prototüübi täiustamist, tööstuslikke katseid või uue tehnoloogia edasiarendamist.

 

Arendusosaku abil võib ettevõte lisaks teenuste sisseostmisele palgata ka arendusprojekti jaoks spetsialisti – inseneri, teaduri või muu eksperdi, kes aitab projekti ettevõtte sees ellu viia. Seetõttu sobib see meede paremini neile, kel on juba mõningane kogemus ja soov liikuda ideest reaalse tooteni.

  • Toetuse suurus: kuni 35 000 eurot
  • Toetusmäär: kuni 70% projekti kuludest
  • Omafinantseering: vähemalt 30%
  • Peamised tegevused: prototüübi täiustamine, tootmiskatsetused, intellektuaalomandi kaitse, spetsialisti palkamine

Arendusosaku projektid on mahukamad ja võivad kesta kuni poolteist aastat. Tulemusena peaks ettevõttel olema valmis või peaaegu valmis toode, mille turule toomine on juba realistlik eesmärk.

Peamised erinevused lühidalt

Tunnus

Innovatsiooniosak

Arendusosak

Eesmärk

Esmane ideekatse ja teaduskoostöö alustamine

Süvendatud arendus ja jätkuv koostöö partneritega

Toetuse suurus

kuni 7 500 €

kuni 35 000 €

Toetusmäär

kuni 80 %

kuni 70 %

Omafinantseering

vähemalt 20 %

vähemalt 30 %

Personalikulu

ei rahastata

võimalik palgata arendusspetsialist

Sobiv etapp

idee testimine ja eeluuring

prototüübi arendus ja tehnoloogia edasiarendus

Lihtsustatult võib öelda, et innovatsiooniosak on mõeldud esimeste katsetuste tegemiseks, arendusosak aga jätkuarenduse ja tooteni jõudmise toetamiseks.

 

Kuidas valida, milline sobib sinu ettevõttele?

Vali innovatsiooniosak, kui:

  • sul on uus idee, kuid vajad esmast kinnitust selle teostatavuse kohta;
  • soovid testida uut materjali, komponenti või tööprotsessi;
  • plaanid esmakordselt koostööd teadus- või arendusasutusega;
  • projekti maht on pigem väike ja vajab kiiret tulemust.

Vali arendusosak, kui:

  • oled juba eelnevalt ideed testinud ja tead, et see toimib;
  • vajad suuremat eelarvet ja pikemat arendusperioodi;
  • soovid kaasata arendusspetsialisti või teha mahukama prototüübi;
  • eesmärk on viia arendus reaalselt turukõlbulikuks tooteks või teenuseks.

Kolm praktilist soovitust taotlejale

  1. Hinda projekti küpsust.
    Kui idee on veel toorik ja vajab esmast valideerimist, vali innovatsiooniosak. Kui tead juba, et lahendus töötab ja vajab edasiarendust, on arendusosak õige valik.
  2. Leia sobiv partner.
    Mõlemad toetused eeldavad koostööd välise teenuseosutajaga – ülikooli, labori või muu arendusüksusega. Valmistu varakult ja saa aru, kes on sinu jaoks sobiv koostööpartner.
  3. Planeeri omafinantseering ja ajakava.
    Mõtle läbi kui palju sul on võimalik panustada nii rahaliselt kui ka ajaliselt. Toetusega seotud tegevustega ei tohi alustada enne, kui EIS on otsuse heaks kiitnud. Toetuse taotlemiseks on vajalik koostada läbimõeldud ja sisukas projekt, mille kokkupanemine on aja- ja energiamahukas. Siin tuleme appi meie oma oskuste ja teadmistega.

Võta ühendust

 

Kokkuvõtteks

Innovatsiooniosak ja arendusosak on Eesti ettevõtjatele suurepärased tööriistad, et vähendada tootearenduse riski ja kiirendada innovatsiooni. Neid võib vaadelda kui kaht järjestikust sammu: innovatsiooniosak annab esimese tõuke ja aitab ideed testida, arendusosak aitab edukat ideed edasi arendada ja turukõlbulikuks tooteks viia.

 

Kui sinu ettevõttel on hea idee, kuid napib teadmisi või ressursse selle arendamiseks, on just nüüd õige aeg neid võimalusi uurida. Täpsemad tingimused ja taotlusvormid leiad EISi meetmelehtedelt. Alusta väiksematest katsetustest, õpi koostöös ekspertidega ja liigu samm-sammult suuremate arendusteni – nii sünnivadki tõelised innovatsiooni- ja edulood.

Kagu-Eesti ettevõtluse arengutoetus: uue taotlusvooru tingimused ja olulisemad muudatused

Posted on by Kaie Jakovlev

1. septembril 2025 avas Riigi Tugiteenuste Keskus taas võimaluse taotleda Kagu-Eesti ettevõtluse arengutoetust, mis on mõeldud piirkonna ettevõtluse tugevdamiseks ja kohalike töökohtade hoidmiseks ning loomiseks. Nagu meetme nimest järeldada võib, on eesmärgiks aidata kaasa Kagu-Eesti ettevõtete kestlikule arengule, suurendada konkurentsivõimet ja toetada uuenduslike toodete ning teenuste turuletoomist. Toetusmeede on suunatud vähemalt 3 aastat tegutsenud mikro- ja väikeettevõtetele, kus on loodud vähemalt üks töökoht.

 

Varasemad taotlusvoorud on näidanud suurt huvi ja aktiivsust, mistõttu on seekordsete muudatuste eesmärk muuta protsess paindlikumaks ja nii ettevõtjatele kui menetlejale ja hindajale lihtsamaks. Alljärgnevalt toome välja peamised tingimused ja uuendused, millega taotleja kursis võiks olla.

 

Toetusega rahastatavad tegevused

Oluline on esmalt mõista, milliste tegevuste tarbeks toetust on võimalik taotleda. Need on:

  • uue või oluliselt edasi arendatud toote või teenusega seotud arendustegevused ja investeeringud;
  • tootmis- või teenusemahu tõstmisega seotud tegevused ja investeeringud;
  • tootmise või teenusepakkumise automatiseerimise või digiteerimisega seotud investeeringud ja personali koolitus;
  • müügi- ja turundustegevused, mis toetavad 10% ulatuses eelmist kolme põhitegevust.

Toetuse eelarve ja jaotus, toetuse vahemik ja projekti maht

Avanenud vooru kogumaht on ligikaudu 3,6 miljonit eurot, mis tähendab, et rahastust jätkub hinnanguliselt 1,5 kuni 2 aastaks. Toetus jaguneb Kagu-Eesti maakondade lõikes: nii Põlva-, Valga kui Võrumaa jaoks on eraldatud 1,4 miljonit eurot, mis annab piirkonna ettevõtetele võrdse võimaluse rahastuse kaasamiseks.

 

Taotleja puhul on oluline, et ettevõtte sisuline tegevus toimuks Kagu-Eestis ja töökohtade säilitamine, parendamine ja loomine oleks seotud piirkonnaga. Kui ettevõte on registreeritud mujal Eestis, kuid töö toimub Kagu-Eestis ja töökohad on loodud kohalikele inimestele, on toetuse taotlemine võimalik. Selline kord loob paindlikkust ja annab võimaluse ka nendele ettevõtjatele, kelle juriidiline aadress asub väljaspool Kagu-Eestit, kuid tegevus seob neid piirkonnaga tihedalt.

 

Toetust saab taotleda mahus 20 000 kuni 60 000 eurot, projekti kogumaht võib olla maksimaalselt 200 000 eurot. Omafinantseeringu minimaalne suurus on 40%.

 

Võta ühendust

Kagu-Eesti arengutoetuse kulude abikõlblikkus ja hindamise loogika

Üks sagedasemaid küsimusi, mis huvilistel esmajoones tekib, on, et millised kulutused on seatud eesmärgi saavutamisel abikõlblikud? Hästi lühidalt kokku võttes võib öelda, et kulude põhjendatust hinnatakse läbi küsimuse „kas soetatava seadme või investeeringuga teenitakse tulu?“. Kui jah, on kulu abikõlblik. Näiteks kohvimasin kontoritöötajate tarbeks ei ole toetatav, kuid kohvimasin kohviku klientide teenindamiseks sobib.

 

Lubatud on kasutatud seadmete soetamine – eeldusel, et seadme hind ei ületa selle turuväärtust ja on samalaadsete uute seadmete hinnast madalam ning et seadmel on vajalikud tehnilised omadused ja see vastab talle kohalduvatele tehnilistele normidele ja standarditele. Seadmeid on lubatud soetada nii Eestist, välismaalt kui ka näiteks oksjonitelt.

 

Kagu-Eesti

Uus aruandluse kord ja toetuse väljamaksmise viisid

Üks suuremaid muudatusi on see, et vahearuandeid enam esitama ei pea. See lihtsustab oluliselt toetuse kasutamist ja vähendab halduskoormust. Ettevõtjad saavad keskenduda sisulisele tegevusele, mitte mahukale aruandlusele.

 

Uue taotlusvooruga on toetuse saanutel võimalik valida kahe erineva väljamakseviisi vahel:

  • Kindlasummaline makse – sobib hästi kui projekt sisaldab konkreetseid tegevusi, näiteks seadmete soetamist ja ettevõttel on piisavalt vabu vahendeid, et esmalt investeeringuga seotud kulud ise katta ning pärast ostude sooritamist toetuse osa tagasi saada. Sellisel juhul esitatakse projekti lõppedes tõendavad fotod ja dokumentatsioon, mis kinnitavad, et investeeringud on tehtud, misjärel makstakse toetus taotlejale välja.
  • Kuludokumentide alusel – sobib ennekõike pikemate ja suuremahuliste tegevuste puhul, näiteks ehitustöödel. Sellisel juhul esitatakse arved, aktid ja maksekorraldused jooksvalt ning toetus makstakse välja vastavalt tehtud kulutustele. Oluline on teada, et projekti lõpparuandega esitatava maksetaotluse suuruseks peab jääma vähemalt 30% projekti kogumahust ja see makstakse välja pärast kõigi tegevuste lõpetamist.

Selline paindlikkus annab taotlejale vabaduse valida just käesoleva projekti olemusega sobiv lahendus.

Teised olulised nüansid

  • Omafinantseering – taotluse esitamisel ei nõuta omafinantseeringut kinnitavat dokumenti. Taotleja suutlikkust tasuda omafinantseeringu osa hinnatakse ettevõtte bilansi järgi ja taotleja kinnitab omaosaluse olemasolu, märkides taotluses vastava rea.
  • Kinnistu kasutamine – kui taotleja ei ole investeeringuga seostuva kinnistu omanik, tuleb koos taotlusega esitada kasutusleping. Leping peab kehtima veel vähemalt 3 aastat pärast projekti lõppu.
  • Fossiilseid kütuseid kasutavad seadmed – üldine suundumus ükskõik, millise toetusmeetme juures on, et fossiilseid kütuseid kasutavate seadmete ja sõidukite soetamine abikõlblik ei ole. Küll aga on abikõlblik biokütuse, nt biodiisli baasil töötavate seadmete soetamine. Siin tuleb taotlejal aga kindlasti arvesse võtta, et selliste seadmete või sõidukite soetamise puhul võib eeldada järelkontrolli, mille käigus vaadatakse üle, et seade tõepoolest ka biokütust kasutab, kontrollitakse kütusetšekke ja investeeringu vastavust reeglitele ning eesmärkidele.

Kokkuvõtteks

Kagu-Eesti ettevõtluse arengutoetus avanes taas selgete eesmärkidega – soodustada piirkonna ettevõtete kasvu, luua uusi töökohti ja tugevdada kohalikku majandust. Uue vooruga kaasnenud muudatused nagu vahearuannete kaotamine ja paindlikumad väljamakseviisid muudavad toetuse taotlemise ettevõtjatele varasemast oluliselt mugavamaks.

 

Kui plaanid oma ettevõtte arenguks investeeringuid, innovatsiooni või tootmisvõimekuse suurendamist, on just nüüd õige aeg kaaluda Kagu-Eesti ettevõtluse arengutoetuse kaasamist. See on praktiline samm, mis aitab tugevdada nii sinu ettevõtet kui ka kogu piirkonna tulevikku.

Võta ühendust

Taotlemistingimused: Kagu-Eesti ettevõtluse arengutoetus

Posted on by Kaie Jakovlev

Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) toetusmeetme Kagu-Eesti ettevõtluse arengutoetus eesmärk on edendada Kagu-Eesti arengut, toetades ettevõtluse mitmekesistamist ja töövõimalusi Põlva, Valga ja Võru maakonnas. Toetus on suunatud toodete ja teenuste arendamisele, tootlikkuse tõstmisele ning turundusele ja müügile. Eelistatakse projekte, mis suurendavad protsesside tõhusust ja keskkonnasäästlikkust. Samuti toetatakse naisettevõtjate osalust ja soolise võrdõiguslikkuse edendamist, mis toob taotlemisel lisapunkte.

Ülevaatlik osa toetusmeetmest

  • Taotlusperiood: 8. aprill 2024 kuni eelarve lõppemiseni
  • Sihtgrupp: Kagu Eesti toetus on suunatud mikro- ja väikeettevõtetele Põlva, Valga või Võru maakonnas, mis on tegutsenud vähemalt 3 aastat, saavutanud 40 000 € müügitulu ja ei kuulu avaliku sektori kontrolli alla
  • Projekti maksimaalne kogumaksumus: 200 000 eurot
  • Toetus: min. 20 000 eurot, max. 60 000 eurot (kalamajanduses 30 000 eurot), vastavalt VTA jäägile.
  • Eelarve ja rahastus: programmi ühe osa eelarve on 2,5 miljonit eurot, kogumaht 7,5 miljonit eurot, rahastus Euroopa Regionaalarengu Fondist
  • Omandiõigus: Soetatud põhivara peab minema taotleja omandisse projekti käigus
  • VTA piirang: Viimase 3 aasta VTA ja toetuse kogusumma ei tohi ületada 200 000 eurot.
  • Maksimaalne toetusmäär: 60% abikõlblikest kuludest, omafinantseering vähemalt 40%.
  • Taotlemine: Üks projekt korraga, eelnev projekt peab olema lõpetatud
  • Abikõlblikkuse periood: Algab taotluse esitamise kuupäevast, kestab kuni 18 kuud, vajadusel pikendatav kuni 12 kuu võrra; lõpp hiljemalt 31.10.2029
  • Projekti lõpetamine: Peale lõpparuande heakskiitu ja viimase toetuse väljamakset
  • Menetlemisaeg: Kuni 45 tööpäeva, vajadusel pikendatav kuni 10 tööpäeva
Võta ühendust

Eesmärgid

Tulemusnäitaja: Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete lisandväärtuse kasv töötaja kohta.

Projektipõhised näitajad ja toetatavad investeeringud

  • Toote- või teenusearendus: Uute või arendatud toodete ja teenuste arv, mis jõuavad turule. Toetatakse organisatsiooni- ja protsessiarendust, spetsialistide palkamist, tootearenduse teenuste sisseostu, disainilahendusi, rakendusuuringuid ja intellektuaalomandi kaitset.
  • Tootmis- või teenusemahu tõstmine: Tootlikkust tõstvate arenduste arv, sh ehitustööd ja seadmete soetamine, ruumidesse või tehnoloogiatesse investeerimine, et tõsta efektiivsust.
  • Automatiseerimine ja digiteerimine: Automatiseerimise ja digiteerimise arenduste arv ning töötajate koolitamine seotud seadmete ja protsesside kasutamiseks.
  • Müügi- ja turundustegevused: Abikõlblikud, kui need toetavad eeltoodud tegevusi, näiteks uute või arendatud toodete turule viimist. Need kulud ei tohi ületada 10% põhitegevuste kogumaksumusest ega hõlmata ekspordiabi.

Eesti 2035 aluspõhimõtted

Projekt peab panustama vähemalt ühte Eesti 2035 aluspõhimõtetest.

  • SKP elaniku kohta väljaspool Harju maakonda EL keskmisele tasemele
  • Soolise võrdõiguslikkuse indeks
  • Ligipääsetavuse näitaja
  • Ressursitootlikkus

Kagu Eesti toetus on mõeldud konkreetsete tulemuste saavutamisele suunatud tegevustele, mida viiakse läbi projekti elluviimise ajal. Enne taotluse esitamist lõpetatud tegevused ei ole toetuskõlblikud. Abikõlblikud kulud peavad olema otseselt seotud tegevuste elluviimise ja tulemuste saavutamisega.

Kagu Eesti toetus

Mitteabikõlblikud tegevused ja valdkonnad

Mitteabikõlblikud kulud

  • Kulud, mis on tekkinud enne taotluse esitamist, olenemata tasumisest.
  • Käibevara ja kinnisvara soetamise kulud.
  • Olmeelektroonika soetamise kulud, v.a teenuse osutamiseks vajalikud.
  • Kontorimööbli ja kontoritehnika, v.a tootmises või teeninduses kasutatavad arvutid.
  • Kontoritarkvara, mis toetab äriühingu tugifunktsioone.
  • Sõidukite (auto, buss, mopeed, mootorratas) soetamise kulud.
  • Üldkulud ja personalikulud.
  • Pangagarantiid, finants- ja pangakulud, riigilõiv.
  • Transpordikulud, v.a projekti raames soetatava transport.
  • Taotlusega seotud konsultatsiooni- ja õigusabikulud.
  • Seotud isikute vahel tehtavate tehingute kulud
  • Kapitalirendi, intressi, kindlustuse ja muud liisinguga seotud kulud.
  • Rahatrahvid, menetluskulud, kindlustuskulud ja mitterahalised kulud.

Mitteabikõlblikud tegevusvaldkonnad

  • Energeetika ja keskkonnaalased projektid (tuumajaamade rajamine ja sulgemine, kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine tegevustes, mis on juba EL-i poolt reguleeritud; investeeringud lennujaamataristusse, jäätmete ladustamisse või fossiilkütuste töötlemisse ja transporti).
  • Spetsiifilised tootmis- ja teenindusalad (tubakatoodete tootmine ja müük, kalapüügi ja vesiviljelustoodete tootmine, töötlemine ja turustamine; põllumajandustoodete tootmine ja müük)
  • Kindlad tegevusalad vastavalt EMTAK-ile
    • Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük
    • Vahendus, hulgi- ja jaekaubandus
    • Kinnisvaraalane tegevus
    • Hasartmängude ja kihlvedude korraldamine
    • Finants- ja kindlustustegevus
    • Juriidilised toimingud ja arvepidamine
    • Peakontorite tegevus ja juhtimisalane nõustamine
    • Rentimine ja ajutise tööjõu rent
    • Reisijate- ja kaubavedu

Kokkuvõtteks

Kagu-Eesti ettevõtluse arengutoetuse eesmärk on edendada ettevõtluse mitmekesistamist ja töökohtade loomist Põlva, Valga ja Võru maakonnas, toetades toodete arendamist, tootlikkuse tõstmist ja turundustegevusi. Eelistatakse projekte, mis soodustavad keskkonnasäästlikkust ja soolist võrdõiguslikkust.


Toetusele kvalifitseerumiseks kehtivate nõuete ülevaade on esitatud eespool. Projekti spetsiifikast tulenevalt võivad lisanduda täiendavad nõuded, mis vajavad asjakohast lähenemist. Ülaltoodud teavet saab kasutada, et kontrollida ja hinnata, millised tingimused on juba täidetud ja millistele küsimustele tuleb enne taotluse esitamist vastata. Kui see kõik tundub liiga keeruline, võtke meiega ühendust – aitame Kagu Eesti toetus taotlusprotsessi ja dokumentatsiooniga!

Võta ühendust

Taotlemistingimused: Maapiirkonna ettevõtjate konkurentsivõime suurendamise investeeringutoetus

Posted on by Kaie Jakovlev

Kõik taotlemistingimused ühest kohast

Selles postituses käsitleme Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) toetusmeedet „Maapiirkonna ettevõtjate konkurentsivõime suurendamise investeeringutoetus“. Anname ülevaate taotlemistingimustest, nõuetest ja eesmärkidest, et aidata ettevõtjatel mõista, kuidas toetus nende äritegevust toetada võib. Taotlemistingimuste põhjal on võimalik hinnata oma vastavust toetuse kriteeriumidele ja milliseid samme tuleb astuda taotlemiseks.

Ülevaatlik osa toetusmeetmest

  • Taotlemise periood: Alates 28.08.2024 kuni vahendite lõppemiseni.
  • Rahastamine: Eelarve on 20 miljonit eurot, rahastamine Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) ja Eesti riigieelarvest.
  • Toetuse suurus: Minimaalne toetus on 10 000 €, maksimaalne 200 000 €, toetuse määr 15-40% investeeringutest.
  • Korduv taotlemine: Võimalik taotleda mitu korda kuni maksimaalse toetussumma täitumiseni, järgmine taotlus alles pärast eelmise otsust.
  • Vähese tähtsusega abi (VTA): Toetus on vähese tähtsusega abi, ja koos varasemate toetustega ei tohi ületada 300 000 € kolme aasta jooksul.
  • Otsuse tegemine: Otsus tehakse 70 tööpäeva jooksul pärast taotluse esitamist.
  • Väljamaksmine: Toetus makstakse välja 25 tööpäeva jooksul pärast nõuetekohaste dokumentide esitamist. Kulud kaetakse esmalt oma vahenditest, maksetaotlus tuleb esitada hiljemalt 30.06.2029.
  • Projekti elluviimine: Projekt tuleb lõpule viia kahe aasta jooksul alates otsusest, kuid mitte hiljem kui 30.06.2029.
  • Järelevalveperiood: Toetuse saaja peab võimaldama järelevalvet kolm aastat pärast viimase toetusosa väljamaksmist, liisingu puhul kuni viimase makse saamiseni.

Nõuded taotlejale

Toetuse taotleja peab vastama esitatud tingimustele ja nõuetele, et kvalifitseeruda toetuse saamiseks. Taotlemistingimused toetuse taotlejale:

  • Sihtgrupp: Mikro- ja väikeettevõtted, kes tegutsevad maalistes ja väikelinnalistes piirkondades (välistatud on suuremad linnad ja Tallinnaga piirnevad alad).
    • Mikroettevõte: kuni 10 töötajat ja aastakäive/bilansimaht kuni 2 miljonit eurot.
    • Väikeettevõte: kuni 50 töötajat ja aastakäive/bilansimaht kuni 10 miljonit eurot.
  • Ettevõtte tegevusperiood: Ettevõte peab olema tegutsenud vähemalt 2 majandusaastat enne taotluse esitamist.
  • Müügitulu nõue: Taotleja peab olema teeninud vähemalt 40 000 eurot müügitulu mõlemal kahel eelneval majandusaastal.
  • Tööhõive tingimused: Ettevõttes peab olema viimase kahe aasta jooksul olnud täidetud vähemalt 1 töökoht aastaringselt, tõendatuna töötasu ja tööjõumaksudega.
  • Maksuvõlg: Taotleja maksuvõlg peab olema alla 100 euro või maksuvõlg peab olema ajatatud ja tasutud vastavalt maksegraafikule.
  • Õiguslik seisund: Taotleja suhtes ei tohi olla algatatud likvideerimismenetlust, pankrotti ega sundlõpetamist.
  • Karistusregister: Taotlejal ei tohi olla kehtivaid karistusi teatud Karistusseadustiku paragrahvide alusel (nt ettevõtluskeeld, kelmus, altkäemaksu andmine jne).
  • Topeltrahastamise keeld: Taotleja ei tohi saada toetust samade kulude katmiseks mujalt.
  • Keelatud tegevusalad: Toetust ei anta ettevõtetele, kelle põhitegevusala on hasartmängud, finants- ja kindlustustegevus, kinnisvara, nõustamine, rentimine või põllumajandus.
  • Toetuse tagasimaksed: Toetust ei anta taotlejale, kes on jätnud tagastamata talle määratud riigieelarvelised, EL-i või välisabi vahenditest saadud summad.

Nimetatud nõuded tulenevad vajadusest seada fookus sellisele ettevõtjate sihtrühmale, kes on senise majandustegevuse põhjal suurema tõenäosusega jätkusuutlikud ja võimelised looma juurde uusi konkurentsivõimelisi töökohti maapiirkonnas.

Võta ühendust




Eesmärgid

Eesmärgiks on tagada, et tehtavad investeeringud aitaksid kaasa pikaajalisele majanduslikule jätkusuutlikkusele ning edendaksid kohaliku majanduse arengut maapiirkonnas.

Taotlemistingimused toetatavatele tegevustele:

  • Uute tehnoloogiate kasutuselevõtt:
    • Toetatakse projekte, mis rakendavad uusi tehnoloogiaid, et pakkuda klientide ootustele vastavaid tooteid või teenuseid. Uued tehnoloogiad peavad võimaldama tegevusi, mis ei olnud varem võimalikud.
  • Infotehnoloogiliste lahenduste rakendamine:
    • Toetatakse projekte, mis edendavad digitaliseerimist ja konkurentsivõime kasvu, tõendades investeeringute mõju majandustegevusele, tootmisele või müügitulu suurenemisele.
  • Ressursitõhususe parandamine:
    • Toetatakse projekte, mis aitavad saavutada keskkonnasäästlikkuse ja kliimaneutraalsuse eesmärke.

Nende eesmärkide saavutamiseks pakutakse toetust materiaalse või immateriaalse vara soetamiseks ning ehitiste rajamiseks taotleja püsivas tegevuskohas maapiirkonnas, kui on täidetud järgmised tingimused:

  • Materiaalse vara soetamine:
    • Ehitisse paigaldatav vara peab olema taotleja valduses vähemalt kolm aastat alates PRIA viimase toetusosa maksmise kuupäevast.
  • Ehitise ehitamine:
    • Ehitise ja selle aluse maa omand peab kuuluma taotlejale või olema seatud hoonestusõigus taotleja kasuks vähemalt kolmeks aastaks pärast PRIA viimase toetusosa maksmist.
  • Kaasomand:
    • Kui vara paigaldatakse kaasomandis ehitisse või maale, peab taotlejal olema kaasomaniku kirjalik nõusolek toetatava tegevuse elluviimiseks.

Meetme eesmärk on luua maapiirkondades vähemalt üks uus täistööajaga töökoht projekti elluviimise jooksul, sealhulgas töölepingu sõlmimine töötajaga. Järgneva majandusaasta jooksul peab keskmine täistööajale taandatud töötajate arv kasvama vähemalt ühe võrra võrreldes eelneva aastaga. Kui tingimust ei täideta, PRIA toetust ei maksta ning saadud toetus tuleb tagastada.

Projekti raames tehtavad kulutused

  • Hinnapakkumiste esitlemine: Kui kulutuse hind ilma käibemaksuta ületab 5000 eurot, tuleb esitada kolm sõltumatut hinnapakkumist. Erandina võib küsida vähem pakkumisi, kui see ei ole objektiivselt võimalik (nt lisamoodul olemasolevale seadmele, mida tarnib ainult seadme tootja).
  • Hinnapakkumuse sisu ja vorm: Hinnapakkumus peab sisaldama nõutud sisu, ehitustööde hinnapakkumised peavad olema esitatud PRIA vormil
  • Sõltumatud hinnapakkujad: Hinnapakkumised peavad tulema sõltumatutelt pakkujatelt; taotleja ei tohi küsida pakkumisi endaga või omavahel seotud isikutelt.

Mitteabikõlblikud kulutused

Kindlasti on oluline ka teada, milliseid kulusid abikõlblikeks ei loeta. Need on:

  • Käibemaks
  • Laenu- või liisinguintress
  • Töötasu
  • Uuringu tegemise kulu
  • Loomade ja taimede soetamise kulu
  • Maa ja olemasoleva ehitise soetamise kulu
  • Kasutatud materiaalse vara soetamise kulu
  • Veo- või sõidukulu (kui ei ole seotud materiaalse vara kohaletoimetamise, paigaldamise või seadistamisega)
  • Külalistemaja, puhkemaja, külaliskorteri või kodumajutuse ehituskulu
  • Külalistemaja, puhkemaja, külaliskorteri või kodumajutuse varade soetamise kulu
  • Büroohoone ehituskulu
  • Sõiduki (nt mootorsõiduki, veesõiduki, õhusõiduki, traktori) soetamise kulu
  • Ehitise lammutamise kulu (ainult koos renoveerimise või uue ehitisega)
  • Kulud enne taotluse esitamist (välja arvatud ehitusprojekti koostamise kulud alates 1. jaanuarist 2023)
  • Põhjendamata kulud projekti elluviimisel

Toetusmeetme eesmärk on positiivselt mõjutada majandust, konkurentsivõimet ja tööhõivet, julgustades maapiirkondades tegutsevaid ettevõtjaid tegema olulisi investeeringuid. Meede edendab ettevõtluskeskkonna arengut, parandades nii ettevõtjate kui ka kohalike elanike elukvaliteeti. Toetatakse prioriteetseid tegevusi, sealhulgas uute tehnoloogiate ja infotehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõttu ning ressursitõhususe parandamist. Taotlemistingimused on suunatud tasakaalustatud regionaalarengule, keskendudes peamiselt suurematest keskustest kaugemal asuvatele piirkondadele.

Toetusele kvalifitseerumiseks kehtivate nõuete ülevaade on esitatud eespool. Projekti spetsiifikast tulenevalt võivad lisanduda täiendavad nõuded, mis vajavad asjakohast lähenemist. Ülaltoodud teavet saab kasutada, et kontrollida ja hinnata, millised tingimused on juba täidetud ja millistele küsimustele tuleb enne taotluse esitamist vastata. Kui see kõik tundub liiga keeruline, võtke meiega ühendust – aitame hea meelega taotlusprotsesside ja dokumentatsiooniga.

Võta ühendust

Patrael & Lega OÜ

Teenused

Jälgi meid

Võta ühendust