2022. aasta algusest jõustuvad seadusemuudatused, mis mõjutavad nii ettevõtjaid kui ka töötajaid.
Töötasu alammäär tõuseb 70 euro võrra
Sellest aastast hakkavad kehtima uued seadusemuudatused – näiteks tõusis miinimumpalk 654 euroni (tunnitasu 3,86 euroni), mis on 70 eurot suurem kui eelmisel aastal. Tegemist on töötasuga, mille töötaja peab minimaalselt täistööajaga töötades kätte saama. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli Eestis 2021. aasta esimesel kaheksal kuul 16 900 täisajaga töötajat, kes teenisid töötasu alammäära, moodustades sellega 3,4% kõigist palka saavatest töötajatest. Loe lähemalt sotsiaalministeeriumi kodulehelt.
Seadusemuudatused 2022 – riigilõivud tõusevad
Uuest aastast tõusevad riigilõivud riiklikes registrites umbes 40%. See tähendab, et edaspidi saab nii füüsilisest isikust ettevõtja kui ka täis- või usaldusühingu registreerida 20 euroga, mis varem oli 13 eurot. Osaühingu loomine tavamenetluses maksab uue korra järgi 200 eurot, eelmisel aastal oli 145 eurot. Kiirmenetluse teel saab osaühingu nüüd vormistada 265 euro eest. Seadusemuudatused tõid kaasa ka ümberkujundamistega seotud muutused riigilõivudes. Nüüd tuleb äriühingu ümber registreerimise eest osaühinguks või aktsiaseltsiks tasuda riigilõivu senise 130 euro asemel 180 eurot. Kuigi ettevõtjate jaoks riigilõivud suurenevad, siis perekonnaasjade riigilõivud ei tõuse ja jätkub menetlusabi andmine vähekindlustatud inimestele. Vaata lähemalt RIK kodulehelt.
Suureneb tööampsude lubatud tasu
Alates 2020. aasta septembrist võib teha väikseid tööampse töötuna arvel olles. Nüüd suureneb ajutise töötamise ehk tööampsude lubatud maksimumtasu, mis võib 2022. aastal olla kuni 261,6 eurot kuus, ilma et selle arvelt väheneks töötuskindlustushüvitis. See tähendab, et selle summa ulatuses arvelolek ei lõppe ja inimene võib samal ajal saada töötutoetust või töötuskindlustushüvitist.
Jätkub haiguspäevade varasem hüvitamine
Haiguspäevade varasem hüvitamine võimaldab inimestel juba esimeste sümptomite tekkimisel koju jääda, ilma et nad kaotaksid oma sissetulekust. 2022. aasta lõpuni jätkub süsteem, et esimene haiguspäev on töötaja omavastutus, tööandja tasub teisest kuni viienda päevani ja haigekassa alates kuuendast päevast. Samasugused tingimused kehtivad ka lähikontaktsetele. Loe lähemalt sotsiaalministeeriumi kodulehelt.
Alaealise töötamine
Seoses töölepinguseaduses tulenevate muudatustega, mis jõustuvad 2022. aasta 1. aprillil, kaotatakse 10-tööpäevane ooteaeg 13-14-aastaste alaealise registreerimisest töötamise registris. Selline kohustus jääb aga edaspidi ikkagi kehtima 7-12-aastase alaealise töölevõtmisel.
Lapsevanem saab küsida sobivamaid töötingimusi
Eelnõus on uus nimetus „hoolduskohustusega töötaja“, kelleks on töötaja või ametnik, kes kasvatab vähemalt üht alla 8-aastast last või hooldab märkimisväärset hooldamist või tõsise terviseprobleemi tõttu tuge vajavat isikut. Siinkohal ei mõelda hooldamist vajava isiku all vaid ainult sugulussuhteid. Uue seaduseelnõu järgi on hoolduskohustusega töötajal õigus küsida paindlike töö- ja teenistustingimusi. See õigus ei tähenda automaatselt seda, et tööandja on kohustatud neid tingimusi võimaldama, aga keeldumise puhul peab ta seda põhjendama. Tööandjal tuleb kindlasti sellise taotluse saamisel töötaja vajadusi kaaluda. Vaata lähemalt töölepingu seadusest.
Lisakaitse töölepingu ülesütlemisel või teenistusest vabastamisel
Lisaks eelmainitud töötingimuste võimaldamisele sätestab eelnõu lisa kaitse hoolduskohustusega töötaja töölepingu ülesütlemisel või teenistusest vabastamisel. See tähendab, et tööandja peab põhjendama, et töölepingu ülesütlemine ei ole kuidagi seotud töötaja või ametniku eraeluliste põhjustega- näiteks raseduse või lapsevanemapuhkusega jne.
Seadusemuudatused 2022 – vanemahüvitise muutused
Seoses vanemahüvitise ja lapsepuhkuse korra muudatustega läheb lastega perede elu paidlikumaks. See tähendab, et riik pakub vanematele paremaid võimalusi töö- ja pereelu ühitada.
Alates 1. aprillist 2022 koonduvad kõik hüvitised ja puhkused sotsiaalkindlustusametisse. Kui enne pidid emad hüvitiste teemal suhtlema nii haigekassa kui ka sotsiaalkindlustusametiga, siis nüüd koondub kogu lapse eest makstavate hüvitiste süsteem ühte kohta.
Lisaks saavad emad nüüd kasutada rasedus- ja sünnituspuhkuse ning sünnitushüvitise asemel ema vanemahüvitist ja emapuhkust. Kui enne maksis haigekassa sünnihüvitist 140 päeva eest ühekordse maksena, siis nüüd hakkab sotsiaalkindlustusamet emadele maksma ema vanemahüvitist kuu kaupa maksimaalselt 100 päeva eest. Võib tunduda, et makstavate vanemahüvitis päevade arv on väikem kui sünnihüvitis päevade arv, siis nii see tegelikult ei ole. Ülejäänud päevad jagatakse ära mõlema vanema vahel. See muudab sünnihüvitis päevade väljavõtmise paidlikumaks.
Seadusemuudatused tekitavad lapsevanematele võimaluse olla vanemapuhkusel kuni 60 päeva samal ajal. See tähendab, et enam ei pea valima, kumb vanematest hakkab vanemahüvitist saama- nüüd on see võimalus mõlemal vanemal.
Lapsepuhkust antakse alates 1. aprillist mõlemale vanemale eraldi ja lapsepõhiselt- ühe lapse kohta, kes on kuni 14-aastat vana, on võimalik kasutada tasustatud vanemapuhkust 10 päeva. Puhkust saab kasutada kas ühes osas või nädala kaupa ning need päevad kehtivad kuni lapse 14-aastaseks saamiseni. Seega saavad vanemad valida, millal võiks lapsepuhkuse päevi kõige rohkem vaja minna. Loe lähemalt SKA kodulehelt.
Töövõimetustoetuse suurenemine
Suureneb ka töövõimetustoetus, mille täpne suurus selgub I kvartali lõpus, kui toimub sotsiaalmaksuga indekseerimine. Hetkel on selleks osalise töövõime korral 8,6241 eurot päevas ja puuduva töövõime korral 15,13 eurot päevas. See tähendab vastavalt 258,72 ja 453,90 eurot kuus.
Maksukorralduse seaduse muutus
Tööandja võlgade puhul tasutakse raha laekumise korral sellest esimesena töötajate teise samba maksed ning neid makseid enam ajatada ei saa. Seadusemuudatused jõustuvad 2022. aasta 1. juulil.
Muutused vedelkütuse erimärgistamise seaduses
Põlevkivi kaevandavate ettevõtjatel pikeneb õigus kasutada erimärgistatud diislikütust ühe aasta võrra ehk kuni 2023. aasta 30. aprillini ja see muudatus jõustub 2022. aasta 1. mail.
Käibemaksu seadus muudatus (alates 1. jaanuar)
Alates 2022. aasta 1. jaanurist võetakse kasutusele käibemaksudirektiivi muudatus, millega kehtestatakse maksuvabastus ametitele ja asutustele COVID-19 pandeemia reageerimiseks. See annab õiguse osta ning importida 0%-lise maksumääraga kaupu ja teenuseid, mis on seotud COVID-19 pandeemiaga ning selline maksusoodustus kehtib juhul, kui need kaubad ning teenused, mida pakutakse, on tasuta. Käibemaksusoodustus tehakse tagasiulatuvalt 2021. aasta 1. jaanuarini. Uuri lähemalt käibemaksuga seonduvaid muudatusi MTA kodulehelt.
Monopolid hakkavad maksma järelvalvetasu
Konkurentsiametit hakatakse osaliselt rahastama monopoolsetelt ettevõtetelt laekunud järelevalvetasudest, mille suurus on 0,02-0,2 protsenti teenuse müügitulust. Selle muutusega tahetakse tagada tarbijat ja konkurentsi kaitsva asutuse võimekus, mis aitab seista selle eest, et monopolid ei kehtestaks elutähtsate teenuste eest liiga kõrget hinda. Selle muutuse vajadus sai selgeks elektrihinna järsu tõusuga.
Taastub eriolukorra eelne maksuvõlgade intressimäär
2022. aastast taastub endine intress 0,03% pealt 0,06%-le päevas. 2021. aasta lõpuni võis maksuvõlgade ajatamisel intressimäära vähendada kuni 100%, kuid nüüd 2022. aasta algusest muutus see kuni 50%-le.
