Meeldib see meile või mitte, siis ettevõtlus ja stress käivad käsikäes. Õnnestumistele järgnevad läbikukkumised ja võitudele kaotused. Stress tekib ootuste ja tegelikkuse lahknevustest, mis on ettevõtluses pidev reaalsus.
Organisatsioonis liigub stress vertikaalselt: see kandub klientidelt spetsialistidele, juhtidele ja juhatusele – ja sageli ka vastupidi. Pikaajaline stress mõjub laastavalt nii organisatsioonile kui ka selle liikmetele, põhjustades toksilist töökultuuri ja läbipõlemist.
Lahendus ei ole pingeseisundi ignoreerimine ega selle kõrvale (üles, alla) suunamine, vaid stressi manageerimine süsteemselt. On oluline vältida olukordi, kus stress koondub teatud osakondadele või indiviididele kanda, et säilitada tervislik ja toimiv organisatsioonikultuur.
Ettevõtlus ja stress
Stress on organismi loomulik reaktsioon sündmustele, mis nõuavad täiendavaid ressursse ja kohanemist, olgu need sisemised või välised. Stressis ei ole iseenesest midagi halba, aga pidev pinge muutub varem või hiljem kurnavaks ja võib avalduda kõikvõimalike füüsiliste ja vaimsete vaevustena.
Ettevõtlus on oma olemuselt stressirohke, olenemata äriprotsessi etapist – olgu see äri kasvatamine, kahanemine või pikaajaline stagnatsioon. Kogu ettevõtluse tuum on probleemide lahendamine viisil, mille eest keegi on nõus maksma. Midagi lubades tekib teistel osapooltel põhjendatud ootus, et lubatu saab kokkulepitud viisil, ajal ja kujul tehtud. Mida rohkem on osapooli ja mida keerukamad on protsessid, seda suurem on tõenäosus, et lubatu ja tegelikkuse vahel tekib lõhe. Pinge antud lubadusi kokkulepitud viisil täita või erinevus tehtu ja lubatu vahel ongi stressi läte.
Kuidas stressi juhtida?
Stressi me olematuks muuta ei saa, küll aga saame ettevõtluses teha teadlikke valikuid, et minimeerida stressi tekitavaid protsesse ja kontrollida stressirohkete perioodide kestvust.
1. Ootuste manageerimine
Konkurentsi ja ärikeskkonna kontekstis tekib kiusatus lubada parimat, kiiresti ja soodsalt. Kõige lihtsam viis stressi manageerida ongi vähem lubada. Piirates lubadusi on kokkulepitu saavutamine reeglina lihtsam ja kaasnev pinge väiksem. Trikk seejuures on teha seda, mis lubatud, väga hästi.
Näide: Kliendile sobiva lahenduse eeldab hinnanguliselt 10 päeva. Kui lubame kliendile tähtajaks 14 päeva, siis jätame endale lisa 4 päeva ettenägematute olukordade lahendamiseks. Kui jõuame valmis 10 päevaga, siis reeglina on ka kliendil selle üle hea meel.
2. Mõttelaadi manageerimine
Kogenud ettevõtjad lepivad varem või hiljem, et ettevõtluses on stress „cost of doing business”. Nii nagu ka paratamatus, et kõiki lahinguid me võita ei saa. Me saame keskenduda sellele, mis sõltub meist, ja küsida:
-kas tegutsesime ühiselt kokkulepitud strateegia alusel?
-kas andsime endast parima?
-kas teadvustasime ja proovisime vältida fataalseid riske?
Kui faktidele tuginedes saame neile küsimustele jaatavalt vastata, siis teame, et oleme teinud kõik võimaliku. Vastupidisel juhul saame väärtusliku õppetunni – teadmised ja kogemused, mida järgmiste eesmärkide ja ootuste seadmisel rakendada.
Näide: Kahekümnendate eluaastate alguses autobrändi esinduses töötades jäi mulle meelde varuosade ostujuhi sagedalt kasutatud väljend, mis tollal mind ärritas ja millest ma siis veel päriselt aru ei saanud: „kui kiire läheb mööda, siis on aega küll“. Olgu olukord kuitahes ajakriitiline ja tõsine, ühel hetkel see kriitilisus möödub. See annab meile võimaluse seada uued strateegiad ja tähtajad, sest varasemad prioriteedid kaotavad aktuaalsuse.
3. Hooajalisuse manageerimine
Suur osa ettevõtteid töötab hooajaliselt, kus aktiivsemad perioodid, näiteks jaekaubanduses ja B2B-teenustes, on tihti hooaja vahetused – kevad ja sügis. On valdkondi, nagu turism, kus kõrghooaeg koondub suvekuudele, ning ka vastupidiselt ettevõtteid, mis teenivad suurema osa tulust talvel. Stressi tase on reeglina kõrgem hooajalisel ja madalam hooaja välisel perioodil.
See dünaamika võimaldab ettevõtte juhtidel meeskonnale selgelt kommunikeerida, millal on oodata suuremat töökoormust, kui kaua pingelised perioodid kestavad ning millal on parim aeg puhkamiseks, enesetäienduseks, protsesside korrastamiseks ja arendustegevusteks. Selgelt defineeritud hooajalised ja hooajavälised perioodid aitavad meeskonnal stressirohketeks aegadeks paremini valmis olla.
Kokkuvõtvalt
Stress on ettevõtluse lahutamatu osa, sõltumata ettevõtte etapist või küpsusastmest. Läbipõlemist tekitab ennekõike pidev, teadmata kestvusega stress. Selle asemel, et pingeid ühelt inimeselt teisele veeretada, on tulemuslikum stressi manageerimine läbi ootuste, mõttelaadi ja hooajalisuse kommunikatsiooni.
Tugeva organisatsiooni ehitamisel tuleb arvestada, et stressitaluvuse, nagu mistahes muskli kasvatamisel, peab pingutusele järgnema lõõgastus ja tööle puhkus.
